Karoliina Kreintaali sõnul ulatuvad näituse juured 2012. aastasse, mil ta pärimusmuusikatudengina esimest korda Ingerimaale sattus.
Tema tollane rahvalaulu õppejõud muusikaakadeemias, Janika Oras, kutsus ta kaasa välitöödele, et hõimurahvaste juures vanema rahvalaulu teadjaid ja keeleoskajaid leida ning salvestada. Noorele kogenematule õpilasele oli see niivõrd võimas maailmapilti avardav kogemus, et edaspidi palus ta end kõigile järgnevatele ekspeditsioonidele kaasa võtta.
Välitöödel sai Karoliina ülesande võimalikult liikumatult ning väsimatult laulikute suu ees mikrofoni hoida ja pilte teha.
Nendest reisidest saigi alguse tema armastus fotograafia vastu, sest need väljasõidud olid kui ajas tagasiminek. Üsna pea sai selgeks, millise kullahunniku otsa ta oli sattunud.
Hobifotograafina armastab Karoliina enim pildistada inimesi ja sellele on ta keskendunud ka oma näitusel.
Kuue aasta jooksul on Karoliina sattunud välitöödele Ingerimaale vadjalaste ja isurite juurde, Karjalasse, Mordvamaale ning Põhja-Udmurtiasse.

Näitusest keskuse FB lehel