“2 tundi õnneni” on lugu uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Moonika Siimets jälgib oma uues filmis erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas. Siimetsale omaselt on film kantud empaatiast ja püüdest mõista nähtust, mis on viimastel kümnenditel tundmatuseni muutnud väga paljude Eesti perede elu.
“2 tundi õnneni” näitab põhjalikkuse ja avameelsusega meie kaasmaalaste käekäiku ja elu Soomes.