Alates september 2023
NELJAPÄEVITI kell 11.30-13.00 14. september-31. oktoober (Pirita Vaba Aja Keskuse ringiruumis, Merivälja tee 3)
NELJAPÄEVITI kell 09.45-11.15 alates 1. novembrist (Pirita Vaba Aja Keskuse ringiruumis, Merivälja tee 3)
Juhendaja Inga Põldma
Registreerumine ja info: 5699 4102, premavat@gmail.com
Hatha-jooga
Tänapäeva kiires ja infoküllases maailmas on jooga üheks selliseks vahendiks, mis toob inimese tagasi iseenda juurde. Joogaasendid ei ole pelgalt füüsiline sooritus, me kaasame harjutusse nii keha, meele, kui hingamise, ja mis kõige olulisem – teadlikkuse. Teadlikkuse arendamine on pikk teekond, mille käigus inimene õpib iseennast, oma tegelikke soove ja vajadusi paremini tundma ja seeläbi oma elu teadlikult soovitud suunas juhtima. Seetõttu võib öelda, et joogast on väga palju abi stressirohketel ja keerulistel aegadel. Üha enam pöörduvad jooga poole need, kes näevad selles alternatiivset meetodit oma tervisehädade lahendamisele ja ennetamisele. Joogaharjutused tugevdavad ja venitavad lihaseid, masseerivad kudesid, näärmeid, organeid ja liigeseid. Parandavad verevarustust keha haigetes piirkondades soodustades mürkainete väljutamist.
Hatha-jooga tunnid Pirita Vaba Aja Keskuses Inga Põldma juhendamisel toimuvad juba seitsmendat aastat. On neid, kes osalevad tundides juba algusaegadest peale, ent ka uued huvilised on sujuvalt gruppi sulandunud. Tunnis on oluline arvestada just omaenda keha võimalustega ning läbi regulaarse ja teadliku joogapraktika liikuda parema füüsilise tervise ja üldise heaolutunde suunas. Käesoleval sügishooajal on plaan viia läbi ka algajate kursus. See on 10-korra kursus, kus igas tunnis keskendutakse ühele aspektile joogapraktikas – alustatakse päikesetervituse õppimisega, tegeletakse hingamisharjutustega, antakse ülevaade jooga puhastuspraktikast, räägitakse erinevate joogaasendite kasuteguritest, praktiseeritakse erinevaid lõdvestustehnikaid.
Joogastiile on väga palju erinevaid. Inga Põldma juhendatav jooga on klassikaline hatha-jooga, mis on Iyengar jooga mõjutustega. See tähendab seda, et joogaasendite sooritamisel pööratakse suurt tähelepanu asendi täpsusele ja joondumisele. Nii on tunnis abivahenditena kasutusel rihmad, plokid, padjad. Abivahendid võimaldavad joogaasendit kogeda ka neil, kel keha ei ole võimeline või valmis veel lõppasendiks. Iseloomulikud on pikemad asendis püsimised, et anda ruumi kogemuse avaldumisele. Joogaasend on justkui elu peegeldus: keha võtab joogaasendi ning me asume uurima, mis meiega juhtuma hakkab. Proovime suhtuda võrdselt kõikidesse kogemustesse keha ja teadvuse tasandil. Sellepärast on väga oluline tulla igasse joogatundi ootusteta, klammerdumiseta meeldivate kogemuste külge.
Joogat praktiseerides hakkab inimene tasapisi omandama mõtteviisi: «Just praegu ei ole mu elul ju häda midagi, just praegu saan hakkama.“. Kipub ju nii olema, et kui asjad lähevad elus positiivses suunas, on lihtne tunda end rõõmsa ja õnnelikuna, ent niipea, kui kõik ei lähe soovitud rada mööda, muutume tujutuks, rahutuks, halvemal juhul langeme masendusse või depressiooni. Jooga õpetab olukordi aktsepteerima ja säilitama meelerahu nii heas kui halvas.
Võib öelda, et jooga on igaühele, nii meestele kui naistele, erinevate elualade inimestele, eri vanuses inimestele. Tundi on oodatud just need, kes soovivad iseenda kohta midagi uut teada, ennast arendada. Ei tohiks arvata, nagu oleks jooga midagi müstilist või maagilist. Vastupidi, see on vägagi praktiline tööriist, seejuures aastatuhandeid juba vana, mis aitab inimest tema igapäevaelus. Sõna jooga tuleb sanskritikeelsest verbijuurest yuj, mis tähendab «siduma, ühendama, rakendama». See on otsene viide sellele, et me «rakendame» meid ümbritseva maailma enda teenistusse, kui joogapraktika käigus avatumaks ning jaatavamaks muutume.